Statusrapport
Rapport om uddannelse og undervisning i menneskerettigheder

Ilinniartitaaneq aama inuit pisinnaatitaffiini atuartitisineq - Kakaalit nuna anni killifek 2021

Inuit pisinnaatitaaffii pillugit ilisimatusarfiup Kalaallit Nunaanni Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Siunnersuisoqatigiillu peqatigiillutik nalunaarusiaata nutaap Kalaallit Nunaanni atuartitaanerup iluani qaangerniagassat imaannaanngitsut qulaajarpai.

Meeqqat inuusuttullu tamarmik tunngaviusumik ilinniarnissamut
pisinnaatitaaffeqarput, soorlu naalagaaffiup qulakkeertussaagaa inuit
pisinnaatitaaffii pillugit ilisimasanik paasissutissanillu sapinngisamik
siammasinnerpaamik pissarsisoqarsinnaassasoq.

Inuit pisinnaatitaaffii pillugit atuartitsineq tunngaviusumik atuarfimmi kiisalu sullinniakkanut attuumassuteqartunut soorlu assersuutigalugu meeqqat atuarfianni ilinniartitsisunut, isumaginninnermik siunnersortinut aamma isumaginninnermik perorsaasunut neqeroorutigineqartariaqarpoq.

Nunap ilusaa aamma IT-kkut attaveqatigiinneq (zonet pingasut assigiinngitsunik
attaveqarfinnik teknologiillit nioqqutillu atassuteqartut) ilinniartitaaneq pillugu
suliassaqarfimmi unammilligassanik immikkut ittunik pilersitsipput. Tamanna
ilaatigut ersersinneqarpoq, ilinniagaq qaffasinnerpaaq naammassineqarsimasoq 16-74-inik ukiullit akornanni 60,5 procentit missaanniittut tassaasoq meeqqat atuarfiat, nunani avannarlerni allani 25 procentit missaanniittoq.

Nalunaarusiami matumani ilinniartitaanermut suliassaqarfimmut atatillugu
ajornartorsiutit ilaat eqqartorneqarput. Tamanna assersuutigalugu ilinniartitaanissamut pisinnaatitaaffimmut atuuppoq, meeqqat atuarfianni ilinniarsinnaatitaanermut atatillugu unammillernartut immikkut ukkataralugit, matuma ataani elevhjeminik, immikkut atuartitaanermik aamma ilinniartitsisut piginnaasaanni unammilligassat, kiisalu inuusuttut ilinniarfiini (ilinniarnertuunngorniarfiit, teknikkikkut aamma inuussutissarsiornikkut inuusuttut ilinniagaat) oqaatsitigut akimmiffiit.

Ilaatigut innersuussutigaarput, Naalakkersuisut kommunit suleqatigalugit ilinniartitsisut ilinniarsimasut illoqarfinni minnerniittut nunaqarfinniittullu kajumissaarnissaannut paariinnarnissaannullu suliniutinik allanik aallartisaassasut, kiisalu qulakkiissallugu, immikkut atuartitsinermi ilinniartitsisuusartut ilinniagaatigut piginnaasaatigullu malunnartumik pitsanngorsaasoqassasoq.

Aamma innersuussutigaarput, inuusuttut ilinniarfiinni ilinniartut akornanni atugarissaarnermik kiisalu uniinnartarnermut pissutaasut pillugit nuna tamakkerlugu uuttuinermik aaqqissuussamik naammassinnittoqassasoq saqqummiisoqassasorlu.

Nalunaarusiamittaaq sammineqarpoq inuit pisinnaatitaaffii pillugit
atuartitsisarneq, unammillernartut Kalaallit Nunaanni ilinniartitaanermut
ingerlatsivimmi immikkoortuni naleqquttuni inuit pisinnaatitaaffiini atuartitsisarnermik naammassinninnissamut qulakkeerinnittuusut aallaavigalugit.

Innersuussutigaarput, meeqqat atuarfiat pillugu inatsimmi siunertaq pillugu
paragrafimi inuit pisinnaatitaaffiinut innersuussummik suliaqartoqassasoq, kiisalu ilinniartitaanermut periusissiap tulliani qaffasissutsini tamani inuit pisinnaatitaaffiini atuartitsisarnerup ukkatarineqarnissaanut ilanngussisoqassasoq. Aamma innersuussutigaarput, inuit pisinnaatitaaffii pillugit atuartitsissutinik atorfeqarnermi isiginninnermut Kalaallit Nunaannut tulluarsakkamik ineriartortitsisoqassasoq.

NALUNAARUSIAMI INNERSUUSSUTIT PINGAARNERIT

Naalakkersuisunut innersuussutigaarput kommunit suleqatigalugit:
• Qulakkiissagaat, speciallærerit ilinniagaasa aamma piginnaasaasa
qaffasissusaannik malunnartumik pitsanngorsaaneq, matuma ataani pingaartumik meeqqanut, kingunerlutsitsineq imaluunniit sumiginnagaaneq pissutigalugu inuunermi unammilligassalinnut atatillugu.
• Naqinnernik ilisarinnissinnaanngitsunut misilitsinnermik, Kalaallit Nunaannut pissutsinut kiisalu kalaallit oqaasiinut tulluarsagaasumik ineriartortitsissasut atulersitsissasullu.

Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut innersuussutigaarput:
• Ilinniartitaaneq pillugu periusissiap tulliani inuit pisinnaatitaaffii pillugit, matuma ataani meeqqat pisinnaatitaaffii, assersuutigalugu innarluuteqarnermut, inuiaassutsimut aamma oqaatsinut atatillugu immikkoortitsinnginneq aamma atuartitsisarneq qaaffasissutsini tamani ukkatarineqassasoq.
• Misissussagaat, meeqqat atuarfiini specialklassimi atuartut qassit
meeqqat atuarfianni isissutaasussamik inaarutaasumik misilitsinnissamut
inassutigineqartarnersut naammassinnittarnersullu, kiisalu kingorna
aaqqissuussamik tamanna pillugu paasissutissanik katersisalissasut.

Ilisimatusarfimmut aamma Perorsaanermik Ilinniarfimmut innersuussutigaarput:
• Sulinermi isiginnittaatsimi inuit pisinnaatitaaffii pillugit atuartitsinermi
atortussanik ineriartortitsinissaq pingaarnersiorneqassasoq, Kalaallit
Nunaannut tulluussagaasamik, kiisalu sulissutigineqassasoq, atuartitsisut
inuit pisinnaatitaaffiinik atuartitsinissamut piginnaasanik naleqquttunik
angusaqassasut, assersuutigalugu ilinniaqqinnissamut aamma
ingerlariaqqiffiusumik ilinniarnissamut neqerooruteqarnikkut

 

Vi tilstræber, at vores pdf’ede publikationer m.m. er egnede til at blive læst af skærmlæser. Skulle du opleve problemer, så kontakt venligst digital redaktør, Stine Juhl Nielsen på stni@humanrights.dk